Meie koolist

Arengukava

​​​​​​

Halliste Vallavolikogu

24.09.2014

määrusega nr 16

PÕHIKOOLI ARENGUKAVA    2014-2018

 

SISSEJUHATUS

 

Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõikest 1 on Halliste Põhikooli arengukavas määratud kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad aastani 2018, et tagada kooli toimimine ja jätkusuutlik areng. Arengukava lähtub Halliste Põhikooli põhimäärusest ja Halliste valla arengustrateegiast aastani 2018.

 

Visioon:

Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

Missioon:

Toimida koolina, kus

  • piirkonna lapsed ja noored saavad võimaluse omandada hea põhiharidus jätkamaks õpinguid teistes maakonna, vabariigi koolides
  • õpilasi haaratakse aktiivselt õppeprotsessi
  • laps tunneb end turvaliselt, kus kedagi ei naeruvääristata
  • klassi- ja kooliväline tegevus aitab kaasa noore isiksuse kujunemisele
  • kooli õppe- ja kasvatustegevus on avatud üldsusele
  • aidatakse kaasa õpilaste väärtushoiakute ja –hinnangute kujunemisele, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

 

Halliste on aastasadu olnud eestlaste kodukohaks Lõuna-Eestis.
1683-1696.a. oli Halliste kihelkonnas köstriks ja ühtlasi koolmeistriks Bernt Johan Funk. Palgaks sai ta igalt talult ½ külimit vilja.
1873.a. alustati koolimaja ehitamisega Kulla alevikus köstri maja vastu üle tee.
10.septembril 1874.a. alustas kihelkonnakoolis tööd Halliste kihelkonnakooli juhatajana Hans Kirsel. Koolis õppis 24 poissi.

1910.a. tehti koolile juurdeehitus, et vastu võtta ka tütarlapsi. Õpilaste arv 85.
1972.a.sügisel jäi kool algkooliks.
1992.a. töötas kool 6-klassilisena.
1995. a. mais pandi nurgakivi uuele koolimajale.
1998.a. avas uksed uus kool. Koolis töötas 7 klassi, nimeks Halliste Põhikool.
1999.a. lisandus koolis veel 8. klass, õpilaste arv on 124.
2000.a. sügisel lisandus ka 9.klass.Õpilaste arv 157, õpetajaid 16.
2001. aastal lõpetas Halliste Põhikooli esimene lend, 18 õpilast.

2009.a. valmis uus koolivõimla.

 

Tänane päev

Halliste Põhikool on kool põhihariduse omandamiseks. Kool on Halliste vallale kuuluv munitsipaalasutus ja asub aadressil Pornuse küla Halliste vald 69501 Viljandimaa. Koolis toimub õppetöö eesti keeles. A-võõrkeeleks on inglise keel, B-keel vene keel. Valikainetena toimuvad pilli-, ettevõtlus-, usundi-, karjääri- ja arvutiõpetuse tunnid. Tagamaks igale õpilasele võimetest ja vajadustest lähtuv õpetamine ning õpiabi, töötavad koolis peale aineõpetajate ka raamatukoguõpetaja, logopeed ning sotsiaalpedagoog. Individuaalne õppe- ja kasvatustöö toimub vastavalt võimalustele nii õppetundides kui pärast õppetundide lõppu, õpetaja üldtööaja raames.

Koolil ajakohane võimla, staadion, võrk-ja korvpalliväljakud, talvel suusarajad ning uisutamisevõimalus Halliste järvel. I kooliastme õpilastel on võimalus omandada ujumisoskus Abja Gümnaasiumi ujulas.

Kooli õppekava toetuseks ja õpilaste vaba aja sisustamiseks töötavad kooli raamatukogu ning aine- ja huviringid, tegutsevad kodutütred. Lisaks osalevad õpilased  Abja Muusikakooli, Viljandi Spordikooli vm huvikooli tegevuses. Rahvatraditsioonide säilitamiseks töötavad koolis laulu-ja tantsuringid  ning viiakse läbi mulgi keele-ja kultuurilaagreid.

Õpilaste ohutu ning turvalise koolitee tagamiseks teenindab Halliste valla Uue- Kariste piirkonna lapsi valla poolt rahastatav koolibuss. Nii kooli- kui liinibussid  peatuvad maanteest eemal “Kooli” peatuses.

Kool teeb tihedat koostööd Halliste valla lasteaedade, kihelkonna kiriku ning lähipiirkonnas asuvate Abja  ja A. Kitzbergi nim. Gümnaasiumidega ning Paistu  ja Mõisaküla Põhikoolidega. Lisaks ühistele õpilasüritustele “jagame” ka häid aineõpetajaid ja spetsialiste.

Pikaajalised sõprussidemed on Soome Ohkola ja Hyökanumme koolide ning Sippoo, Hartola, Vilppula ja Ruovesi kogudustega.

2014/2015 õppeaasta 10.septembri seisuga õpib koolis 87 õpilast.

Halliste Põhikooli õpilaste arvu prognoos (elanikeregistri andmetel):

Õppeaasta

I klassi astujad

Õpilasi koolis kokku

2014/2015

6

87

2015/2016

18

96

2016/2017

15

97

  1. ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEKOHAD

Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõikest 1 on Halliste Põhikooli arengukavas määratud kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad aastani 2018, et tagada kooli toimimine ja jätkusuutlik areng.

Arengukava on koostatud nii, et see seaks kooli tegevusele eesmärgid ja põhisuunad, mis tagaksid jätkusuutliku tasakaalustatud arengu, aitaksid tulla toime kooli ees seisvate strateegiliste eesmärkide ja muutustega ning tagaksid kooli toimimise ja kvaliteedi õppe- ja kasvatustegevuses, mida põhikoolilt eeldatakse.

Arengukava eesmärkide ja põhisuundade kirjeldamisel on lähtutud sisehindamise tulemusena välja selgitatud kooli parendusvaldkondadest, mis leiti analüüsides kooli õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnates nende tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on esitatud Halliste Põhikooli sisehindamise aruandes.  

Arengukava koostamisel on arvestatud sise- ja väliskeskkonna muutujaid ning on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõikest 1, hariduse ja koolituse alal üleeuroopalises raamistikus esitatud strateegilistest eesmärkidest aastaks 2020 ning Halliste valla arengukavast aastani 2018.

Arengukava on aluseks üldtööplaanile, milles esitatakse arengukavas olevate eesmärkide ja põhisuundade realiseerumine läbi konkreetsete tegevuste ja nende tegevuste rakendamise. Üldtööplaanis kavandatakse üheks õppeaastaks detailsemad tegevused eesmärkide saavutamiseks, sõnastatakse mõõdetavad tulemused, esitatakse tegevuste tähtajad ja tegevuste saavutamise eest vastutavad isikud. Kooli õppekava arendamisel arvestatakse arengukava esitatud eesmärkide ja põhisuundadega, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

Arengukava elluviimine tugineb kooli liikmeskonna initsiatiivil, saavutustahtel ning muutustega kohanemisvõimel, mistõttu arengukava kirjeldab koostamise ajal koostajatel olnud ettekujutust kooli strateegilistest eesmärkidest, tegevustest ja arengusuundadest järgnevateks aastateks. Arengukava tuleb vaadelda muutuva õigusruumi kontekstis ja arvestades, et tulevikus toimuvad muudatused majanduskeskkonnas ja õiguslikus regulatsioonis võivad mõjutada ja muuta meie prioriteete eesmärkide ja põhisuundade osas.

Arengukava loob visiooni sellest, kuhu kooliorganisatsiooni liikmed tahavad oma arengus pürgida aastaks 2018.

Arengukavas ei ole kavandatud õpilaste ja vanemate arengut, kuna selleks puudub koolil volitusnorm. Arengukava väljendab seda, millisena näevad kooliorganisatsiooni liikmed enda kooli tulevikus ning milliseid eesmärke nad soovivad saavutada selleks, et tagada toimiv õppe- ja kasvatusprotsess. Arengukava on koostatud põhimõttel, et arengut kavandatakse endale. Arengukavas esitatud eesmärkide saavutamise kohustus on ainult kooli töötajatel ning eesmärkide saavutamist toetab hoolekogu.  

 

2. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS

Arengukava koostamisse olid kaasatud kõik isikud, kes arengukava elluviimise eest vastutavad. Koostamise protsessi juhtis direktor.

Arengukava koostamisele eelnenud sisehindamise, töökoosolekute ning arenguvestluste kaudu selgusid kooli tegevuse prioriteetsed eesmärgid ja põhisuunad.

Arengukava sisulisele koostamisele järgnes arengukava vormistamine. Arengukava esitletakse kooli töötajatele, õpilasesindusele, õppenõukogule, hoolekogule ning kooli pidaja esindajatele. Arengukava koostamisel analüüsiti kooli tänast olukorda tuginedes nii riiklikule järelevalvele,  kui kooli sisehindamisele ja sõnastati eesmärgid ning põhisuunad järgnevateks aastateks.

 

3. KOOLIARENDUSE VALDKONNAD JA SEIRE

Arengukavas luuakse kooli tasandil tulevikuvisioon ja sõnastatakse eesmärgid ning põhisuunad 2018. aastani. Arengukava annab suunised jätkusuutliku arengu saavutamiseks viies tegevusvaldkonnas. Tegevusvaldkonnad on kooli põhifunktsioonide kogum, mille lõikes seatakse strateegilised eesmärgid ja põhisuunad. Kooli tegevusvaldkonnad hõlmavad kokkuvõetult kogu kooli tegevust. Eristame viit tegevusvaldkonda:

eestvedamine ja juhtimine,

personalijuhtimine,

koostöö huvigruppidega,

ressursside juhtimine ning

õppe- ja kasvatusprotsess.

 

Nendele viiele eesmärkide teostamist hõlbustavatele ning protsesse arendavatele omavahel seotud tegevusvaldkondadele rajaneb käesolev arengukava. Süsteemne lähenemine, tuginedes viiele tegevusvaldkonnale soodustab strateegilise juhtimise kaudu eesmärkide saavutamist.

Tegemist ei ole sõltumatute tegevusvaldkondadega ja nende valdkondade iseseisva arengu kavandamisega, vaid arengu kavandamine valdkondade kaudu võimaldab lõimida kaks olulist kooli põhitegevust - õppe- ja kasvatustegevus ning seda toetavad tegevused. Kooli kui organisatsiooni tegevusvaldkondade kogumi tulemus on õpilastele põhihariduse omandamise võimaldamine. Õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkus saavutatakse ressursside mõjusa juhtimise ning kooliorganisatsiooni üldiste väärtuste ja heaolu parandamiseks kohaldatavate protsesside elluviimise kaudu. 

 

4. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALUSEKS OLEV LÄHENEMISVIIS JA METODOLOOGIA

Strateegiline juhtimine koolis põhineb protsessikesksel lähenemisviisil ning aluseks on pideva parendamise ehk Demingi ringi metodoloogia: Kavandamine – Kavandatu teostamine – Tulemuste hindamine – Parendamine, Planeerimine kajastub arengukavas, tegemine üldtööplaanis, kontrollimine õppeaasta analüütilises kokkuvõttes, parendamine sisehindamises. Sisehindamine on omakorda sisendiks arengukavale. Käesolev arengukava on üks osa protsessikesksest lähenemisviisist ja Kavandamine – Kavandatu teostamine – Tulemuste hindamine – Parendamine metodoloogiast.

Valitud Kavandamine – Kavandatu teostamine – Tulemuste hindamine – Parendamine metodoloogia võimaldab hinnata koolile seatud nõudmisi, planeerida tegevusi, eraldada asjakohaseid ressursse, ellu rakendada pideva parendamise tegevusi ning mõõta mõjususe määramise eesmärgil tulemusi. Nimetatud metodoloogia võimaldab jõuda põhjendatud otsusteni, mis on arengukavas väljendatud prioriteetsete eesmärkidena ja määratletud arengustrateegiatega.

Hüved, mida soovitakse käesoleva arengukava elluviimisel saavutada on järgmised:

senisest suurem konkurentsivõime,

otsuste langetamise suurenenud mõjusus,

igapäevategevus ja otsuste vastuvõtmine lähtub kehtivast õigusest,

paranenud on kooli tegevusnäitajad,

olemasolevate ressursside optimaalsem kasutamine,

töötajate suurem vastutusvõime,

protsessi ja tulemuskeskne tööaja kasutus,

suurenenud intellektuaalne kapital,

optimeeritud, mõjusad ja tõhusad protsessid,

suhtlemisahela paranenud toimivus,

usaldusväärsus,

jätkusuutlik areng,

huvigruppide lojaalsus ja ühtse koolipere tunne,

õpimotivatsiooniga õpilaskond,

õpilaskonna paranenud õppeedukus,

õpinguid jätkavate põhikooli lõpetajate suurem osakaal ning olematu koolist väljalangevus,

teadlikult nõudlikud vanemad ja nende tihedam koostöö kooliga.

 

5. KOOLI ARENGU EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD

Halliste Põhikooli hetkeseisu kirjeldus on esitatud Halliste Põhikooli sisehindamise aruandes, kus on analüüsitud õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust viies arendusvaldkonnas: eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine ning õppe- ja kasvatusprotsess. Järgnevalt on esitatud tulenevalt sisehindamise aruandes esitatud analüüsist kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

 

 

6. KOOLI HETKESEISU ANALÜÜSIST TULENEVAD ARENGU EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD VALDKONNAS „EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE“

Kooliarenduse valdkonnas „Eestvedamine ja juhtimine“ on määratletud järgmised kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

6.1. Eesmärk 1

Ühtsete arusaamade kujundamine kollektiivis seoses muudatustega õigusaktides seoses üleminekuga üldtööajapõhisele lähenemisele õpetaja töö korraldamisel arvestades õpetaja rolli muutusi õppeprotsessis.

Eesmärk tuleneb muudatustest õigusaktides, mis on seotud õpetajate tööaja ja töökorraldusega, koolide rahastamismudeliga ja Elukestva õppe strateegias 2020 esitatud eesmärgist üleminekul üldtööaja põhisele lähenemisele tööprotsessi korraldamisel kooli. Eesmärgi saavutamisel tuginetakse kolmele olulisele olemasolevale tugevusele:

1) avatud ja reageerimisvõimelisele koolikultuurile;

2) kooli mikrokliimale, mis põhineb ühelt poolt akadeemilisusel, ning teisalt individuaalsusel ja mida iseloomustaks märksõnaks on perekond;

3) töötajad, kes osaledes kollegiaalses otsustusprotsessis, oskavad kasutada erinevaid probleemilahendamise meetodeid, mis võimaldavad saavutada otsustusprotsessis tulemusi.

Indikaator: aastaks 2018 on saavutatud olukord, kus koolis lähtub õpetajate töökorraldus täielikult üldtööajapõhisest lähenemisest.

Vastutaja: direktor.

6.2. Eesmärk 2

Kooli uue struktuuri ja tööjaotusega kohanemine  ja sellest tulenevalt ametijuhendite korrigeerimine.

Kooli senine tööjaotus ei taganud kooli arengut ja vajalike protsesside tulemuslikku toimimist. Uus  struktuur on lihtne ning töötajatele arusaadav. Eesmärk tuleneb õpilaste arvu vähenemisest, HEV õpilaste toetamisest, muudatustest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides, mis on toonud esile vajaduse üle vaadata olemaolevat struktuuri ja koolitöötajate tööjaotust.

Indikaator: koolis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse,  riiklike õppekavade eesmärkidele vastav struktuur ja koolitöötajate tööjaotus.

Vastutaja: direktor.

 

7. KOOLI HETKESEISU ANALÜÜSIST TULENEVAD ARENGU EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD VALDKONNAS „PERSONALIJUHTIMINE“

Kooliarenduse valdkonnas „Personalijuhtimine“ on määratletud järgmised kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

7.1. Eesmärk 1

Halliste Põhikooli õpetajate saavutuste viimine vabariiklikule tasandile ning selle tulemusena õpetajate tegevuse äramärkimine ja tunnustamine.

Kooli üheks oluliseks tugevuseks on kindlasti stabiilse, kvalifitseeritud ja kogemustega pedagoogilise kaadri olemasolu, kes on suuteline toime tulema ka hariduslike erivajadustega õppijatega. Õpetajate kõrget professionaalsust näitavad nende head tulemused nii piirkondlikul ning maakondlikul tasandil. Mitmed aineõpetajad juhivad  maakondlike ainesektsioone. Eesmärk tuleneb soovist Halliste Põhikooli õpetajate suurepäraste kogemuste viimine maakonna tasemest kaugemale ning seeläbi luua täiendavad võimalused õpetajate tunnustamiseks.

Indikaator: Halliste Põhikooli õpetajate tunnustamine kohalikul-, maakondlikul- ning vabariiklikul tasandil on kasvava trendiga.

Vastutaja: direktor.

7.2. Eesmärk 2

Pideva parendamise ehk Kavandamine – Kavandatu teostamine – Tulemuste hindamine – Parendamine metodoloogia tõhusam sisseviimine õpetajate eneseanalüüsi ja planeerimise süsteemi. Õpetaja õppeaasta analüütilise kokkuvõtte koostamise juhendis kutsestandardite Õpetaja, tase 7  esitatud kompetentsusnõuetega arvestamine.

Kooli oluliseks tugevuseks on strateegilise juhtimise süsteemi rakendamine, mis põhineb protsessikesksel lähenemisviisil ning pideva parendamise ehk Kavandamine – Kavandatu teostamine – Tulemuste hindamine – Parendamine metodoloogial. On suudetud luua ja sihipäraselt parandada sidusus sisehindamise aruande, arengukava, üldtööplaani, õppeaasta analüütilise kokkuvõtte ja õpetajate õppeaasta kokkuvõtte vahel. Pedagoogilise personali enesehindamise ja personali arenguvestluste süsteemi analüüs näitab, et jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et õpetajate õppeaasta kokkuvõtted oleksid rohkem analüütilised ja vähem kirjeldavad.

Indikaator: Õpetajate õppeaasta analüütiliste kokkuvõtete koostamise juhend on koostatud lähtuvalt kutsstandardites Õpetaja tase 7 esitatud kompetentsusnõuetest. Kõik õpetajad lähtuvad õppeaasta analüütilise kokkuvõtte koostamisel pideva parendamise ehk Kavandamine – Kavandatu teostamine – Tulemuste hindamine – Parendamine metodoloogiast.

Vastutaja: direktor.

7.3. Eesmärk 3

Õpetajate metoodiline toetamine arenguvestluste läbiviimisel õpilaste lapsevanematega.

Üheks oluliseks tugevuseks on koolis metoodilise töö süsteemsus ja koolituste kavandamine arengukavast, õppeaasta kokkuvõttest ning õpetajate analüütiliste õppeaasta kokkuvõtetest lähtudes, st koolituste läbiviimine on läbimõeldud ning toetab kooli arengueesmärke. Õpetajatega läbiviidud arenguvestluste käigus on ilmnenud vajadus pakkuda õpetajatele metoodilist tuge koolituse näol arenguvestluste läbiviimise metoodika osas õpilaste ja lapsevanematega.

Indikaator: Lastevanematega ja õpilastega läbiviidavate arenguvestluste kvaliteet on selline, mis tagab kõigi lapsevanemate soovi osaleda arenguvestlustel ning osaliste rahulolu.

Vastutaja: direktor.

8. KOOLI HETKESEISU ANALÜÜSIST TULENEVAD ARENGU EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD VALDKONNAS „KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA“

Kooliarenduse valdkonnas „Koostöö huvigruppidega“ on määratletud järgmised kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

8.1. Eesmärk 1

Võimaluste leidmine koostöö tugevdamiseks lapsevanematega, et suurendada nende osalemist kooliüritustel.

Kindlasti on üheks oluliseks kooli tugevuseks  huvigruppidega koostöö kavandatus ja huvigruppide kaasatus kooli õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist mõjutavate otsuste tegemisse. Oluliseks tugevuseks võib lugeda kooli juhtkonna ja hoolekogu, kui sidusgruppe (sh lapsevanemaid) siduva institutsiooni head koostööd. Siiski on tulenevalt sisehindamise analüüsist üheks oluliseks parendusvaldkonnaks uues koostatavas arengukavas võimaluste leidmine koostöö tugevdamises lapsevanematega, et suurendada nende osalemist kooliüritustel.

Indikaator: Lastevanemate osalemine kooliüritustel on kasvava trendiga.

Vastutaja: huvijuht.

8.2. Eesmärk 2

Koostöö tõhustamine kutseõppeasutuste ning gümnaasiumidega,  et koolis läbiviidava karjäärinõustamise abil suurendada õpilaste kutsevaliku kindlust.

Vajalik on tõhustada koostööd erinevate gümnaasiumide ning kutseõppeasutustega, et koolis läbiviidava karjäärinõustamise abil suurendada õpilaste kutsevaliku kindlust. Eelkõige see tähendab seda, et õpilased asuksid õppima ametit, mis pakub neile huvi ja vastab võimetele ning siit tulenevalt lõpetavad ka õpingud valitud erialal.

Indikaator: Õpilaste arvu, kes asuvad õppima peale põhikooli lõpetamist ametit ning õpilaste arvu, kes lõpetavad ka õpingud valitud erialal, suhe on kasvav trendiga.

Vastutaja: koolipsühholoog (karjäärinõustaja).

8.3. Eesmärk 3

Õpilasesinduse suurem kaasamine demokraatlikku koolijuhtimisse õppenõukogus ja hoolekogus  osalemise ning õpilasesinduse ja direktori regulaarsete kohtumiste kaudu.

Tugevuseks võib lugeda, et õpilasesindus on muutumas oluliseks koolielu kujundavaks koostööpartneriks. Õpilasesinduse tegevust juhendab huvijuht. Õpilasesinduse aktiivsusega erinevate õpilasürituste korraldamisel võib jääda rahule, kuid edaspidi tuleb suuremat tähelepanu pöörata õpilasesinduse kaasamisele kooli juhtimise protsessi. Siit tulenevalt on üheks oluliseks parendusvaldkonnaks õpilasesinduse suurem kaasamine demokraatlikku koolijuhtimisse õppenõukogus ja hoolekogus  osalemise ning õpilasesinduse ja direktori regulaarsete kohtumiste kaudu.

Indikaator: Õpilasesinduse esindaja on kaasatud õppenõukogu ja hoolekogu töösse. Õpilasesinduse ja direktori kohtumised on regulaarsed.

Vastutaja: direktor.

8.4. Eesmärk 4

Õpilasesinduse põhikirja üle vaatamine ja uuendamine.

Eesmärgipüstitus tuleneb seoses õpilasesinduse kasvavast rollist koolielus. Vajalik on analüüsida koostöös õpilasesindusega kehtiva õpilasesinduse põhikirja toimivust ja asjakohasust ning vajadusel tuleb uuendada õpilasesinduse põhikirja.

Indikaator: Õpilasesinduse põhikirja toimivus ja asjakohasus on koostöös õpilasesindusega analüüsitud ning vajadusel uuendatud.

Vastutaja: huvijuht.

8.5. Eesmärk 5

Võimaluste leidmine infovahetussüsteemi edasiarendamiseks selliselt, et lastevanemate tagasisideküsitlusi oleks võimalik läbi viia veebipõhiselt. Samas tuleks edaspidi leida võimalusi infovahetussüsteemi edasiarendamiseks selliselt, et lastevanemate tagasisideküsitlusi oleks võimalik läbi viia veebipõhiselt.

Indikaator: on loodud võimalused lastevanemate tagasisideküsitluste läbiviimiseks veebipõhiselt.

Vastutaja: infojuht.

 

9. KOOLI HETKESEISU ANALÜÜSIST TULENEVAD ARENGU EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD VALDKONNAS „RESSURSSIDE JUHTIMINE“

 

Kooliarenduse valdkonnas „Ressursside juhtimine“ on määratletud järgmised kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

9.1. Eesmärk 1

Võimaluste leidmine kooliümbruse kaasaegseks  õpikeskkonnaks kujundamiseks, kus on mitmekülgsed võimalused  õuesõppe läbiviimiseks. Õppe- ja spordiraja rajamine avamaastikul (järve ümbruses).

Halliste Põhikooli üheks oluliseks tugevuseks on igati positiivse ja õpilasi ning lapsi motiveeriva ning turvalise kasvukeskkonna olemasolu. Kooli pidaja on järjekindlalt kooli füüsilise keskkonna arendamisse tähelepanu pööranud. Samas on vajalik tulenevalt põhikooli riikliku õppekava eesmärkidest leida täiendavaid võimalusi õpikeskkonna mitmekesistamiseks.

Indikaator: Kooliümbruses on loodud võimalused õuesõppe läbiviimiseks. Õuesõppe vormis läbiviidud õppetundide arv on kasvava trendiga. On loodud õppekava elluviimist toetavad õpperajad.

Vastutaja: direktor.

9.2. Eesmärk 2

Kooli füüsilise õpikeskkonna üle vaatamine seoses nõuetega, mis on esitatud muutunud „Põhikooli riiklikus õppekavas“

Üheks oluliseks parendusvaldkonnaks uues koostatavas arengukavas on kooli füüsilise õpikeskkonna üle vaatamine seoses nõuetega, mis on esitatud muudatustega „Põhikooli riiklikus õppekavas“ . Nõuded füüsilisele õpikeskkonnale on esitatud riiklike õppekavade ainekavade juures.

Indikaator: Kooli pidajale on esitatud analüüs kooli füüsilise õpikeskkonna vastavusest põhikooli riiklikule õppekavale ning füüsilise õpikeskkonna täiustamise vajadusest. Kooli füüsiline õpikeskkond vastab põhikooli riikliku õppekava nõuetele.

Vastutaja: direktor.

9.3. Eesmärk 3

Sihipärase ülemineku kavandamine paberivabale asjaajamisele.

Koolis toimib säästlik ja keskkonnahoidlik majandamine. Koolis analüüsitakse järjepidevalt igakuiseid kütte-, elektri-, veekulusid ning sellest lähtuvalt planeeritakse kokkuhoidu soodustavad tegevused. Üheks kooli tugevuseks on säästliku ja keskkonnahoidliku käitumisharjumuste väärtustamine igapäevases tegevuses. Senised positiivsed kogemused ja keskendumine säästlikule ja keskkonnahoidlikule käitumisele, on esile tõstnud ühe olulise parendusvaldkonna, milleks on sihipärane üleminek paberivabale asjaajamisele, kasutades efektiivselt IT võimalusi.

Indikaator: Kooli asjaajamisega seotud paberikulu on väheneva trendiga.

Vastutaja: direktor.

 

10. KOOLI HETKESEISU ANALÜÜSIST TULENEVAD ARENGU EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD VALDKONNAS „ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS“

 

Kooliarenduse valdkonnas „Õppe- ja kasvatusprotsess“ on määratletud järgmised kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

10.1. Eesmärk 1

Halliste Põhikoolis on suurt tähelepanu pööratud koolis vajalike tugisüsteemide edasiarendamist selliselt, kus kõikidele lastele ja õpilastele oleks tagatud nende võimetest ja isikupärast tulenev tugi ja toetus. Kogu õpiabisüsteemi juhib haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelleks on Halliste Põhikoolis vastava koolituse läbinud õpetaja.  Võib väita, et rakendatud tugisüsteemid tagavad õpilaste toetamise, koolis jälgitakse ja hinnatakse õpilaste õpijõudlust, vajadusel on õppetegevus individualiseeritud. Koolis töötavad osalise koormusega logopeed ning koolipsühholoog. Alates 1.sept 2014.a. on tugisüsteemide tõhustamiseks  loodud raamatukoguõpetaja ametikoht ning järjest enam pööratakse tähelepanu õpilase arendamisele ja abistamisele õpetaja üldtööaja raames. 

Indikaator: Nii andekate, kui  abivajajate õpilaste arendamine õpetaja üldtööaja raames.

10.2. Eesmärk 2

Kooli õppekava kui huvitegevuse raames toimuvate õppekäikude ja –ekskursioonide süsteemi ülevaatamine muutunud põhikooli riikliku õppekava kontekstis.

Kooli üheks oluliseks tegevuseks on hästi toimiv huvitegevussüsteem. Huvitegevus on koolis õppe- kasvatusprotsessi lahutamatu osa.

Huvitegevuse korralduses võib eristada kolme suunda:

1) koolis tegutsevad huviringid,

2) klassi- ja ülekoolilised üritused ning

3) õppekava elluviimist toetavad õppekäigud ja ekskursioonid.

Koolis peetakse oluliseks andekamate õpilaste arengu toetamise ning nende õpimotivatsiooni tõstmise eesmärgil innustada neid osalema kooli, valla, maakondlikel ja vabariiklikel konkurssidel, olümpiaadidel, võistlustel ja üritustel. Oluline ei ole mitte niivõrd konkursil, võistlusel või olümpiaadil saavutatud koht, vaid pigem protsessis osalemine ja selle käigus õppimine ning enda võimete proovile panemine. Ühe parendusvaldkonnana tuleb järgneval perioodil üle vaadata nii kooli õppekava kui huvitegevuse raames toimuvate õppekäikude ja –ekskursioonide süsteem muutunud põhikooli riikliku õppekava kontekstis.

Indikaator: Koolis toimuvate õppekäikude ja –ekskursioonide süsteem on üle vaadatud ja kooskõlla viidud põhikooli riikliku õppekavaga.

Vastutaja: direktor.

10.3. Eesmärk 3

Muutunud põhikooli riikliku õppekava alusel kooli õppekava uuendamine ja muudetud õppekava rakendamine hiljemalt 1. septembriuks 2015. aastal.

Kooli oluliseks tugevuseks on õppekavaarendusalane tegevus. 2011. a kehtestatud „Põhikooli riikliku õppekava“ põhjal on koostatud ja õppeprotsessis rakendatud kooli õppekava, mille arendamist juhib direktor. Arvestades asjaolu, et lähiajal ??? hakkab kehtima „Põhikooli riikliku õppekava“ muudetud versioon, on järgneval arengukava perioodil üheks parendusvaldkonnaks uue riikliku õppekava alusel kooli õppekava uuendamine ja muudetud kooli õppekava rakendamine hiljemalt 1. septembriuks 2015. aastal.

Indikaator: 1. septembriks 2015 on kooli õppekava kooskõlla viidud muudatustega põhikooli riiklikus õppekavas.

Vastutaja: direktor.

10.4. Eesmärk 4

Väärtuskasvatuse tõhustamiseks luua õppe- ja kasvatustegevuste ning põhikooli riikliku õppekava üldpädevuste vahel selged seosed.

Kooli üheks tugevaks küljeks on kindlasti keskendumine väärtuskasvatusele. Küll aga tuleks väärtuskasvatusega seonduvat edasi arendada: olulise parendusvaldkonnana tuleb põhjalikumalt läbi mõelda ja luua selged seosed põhikooli riikliku õppekava üldpädevustega. Indikaator: On loodud selged seosed õppe- ja kasvatustegevuste ning põhikooli riikliku õppekava üldpädevuste vahel.

Vastutaja: direktor.

11. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS VAJALIKE RAHALISTE VAHENDITE KAVANDAMINE

Arengukava on koostatud eeldusel, et kõik tegevused oleksid teostatavad ning tulemused saavutatavad kooli eelarves kavandatud vahenditega. Samuti tagatakse õppeasutuse areng igapäevase senisest tõhusama tööülesannete täitmise kaudu. Arengukava elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite kavandamine toimub kooli eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus.

 

12. ARENGUKAVA UUENDAMINE

Arengukava elluviimiseks kavandatakse iga õppeaasta alguseks detailne kooli üldtööplaan. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse arengukava elluviimist ning õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkust. Analüüsi põhjal koostatakse õppeaasta kokkuvõte, mis kajastab arengukava tegevuskava elluviimise hetkeseisu. Õppeaasta kokkuvõte arutatakse läbi kooli õppenõukogus ning õppenõukogu esitab ettepanekud arengukava uuendamiseks. Arengukava uuendatud tegevuskava, mis esitatakse järgmise õppeaasta üldtööplaanis, kinnitab kooli õppenõukogu. 2016. aastal viiakse läbi sisehindamine, mille käigus välja selgitatud kooli tugevused ja parendusvaldkonnad on aluseks uute eesmärkide ja põhisuundade kavandamisele.